Kas tunned mind ära,
kui akendes süttivad tuled.
Tuul keerutab lehti,
ja taevas on ühtlaselt hall.
Mõnd üksikut tähte,
võid näha kui silmad vaid suled.
Need tähed on meie,
ja külmunud taevas seal all.
Näed kõike mis oli
kuid imelik polegi valus.
Su minevik olen,
olen lumm mida mõnikord tajud.
Kõik see mis meid kunagi sidus,
kuhugi kaugele hajus.
Märg pargitee olen
sügise lõputus sajus.
Kõik läbi on saanud,
üks minevik tarretub jalus.
Kui hämmastav uni,
su laugudelt äkitselt kaob.
Kas tunned mind ära,
kuid ei ega polegi paha,
tean, vaatad ja mõtled,
et olen nii võõras ja kurb.
Näed kõike mis oli
kuid imelik polegi valus.
Su minevik olen,
olen lumm mida mõnikord tajud.
Kõik see mis meid kunagi sidus,
kuhugi kaugele hajus.
Märg pargitee olen
sügise lõputus sajus.
Su igatsus ootus,
üks killuke head.
Pelk mälestus olen
ja kunagi saadetud read.
Kas tunned mind ära,
kui akendes süttivad tuled.
Tuul keerutab lehti,
ja taevas on endiselt hall.
Näed kõike mis oli
kuid imelik polegi valus.
Su minevik olen,
olen lumm mida mõnikord tajud.
Kõik see mis meid kunagi sidus,
kuhugi kaugele hajus.
Märg pargitee olen
sügise lõputus sajus.
Näed kõike mis oli
kuid imelik polegi valus.
Su minevik olen,
olen lumm mida mõnikord tajud.
Kõik see mis meid kunagi sidus,
kuhugi kaugele hajus.
Märg pargitee olen,
sügise lõputus sajus.
kui akendes süttivad tuled.
Tuul keerutab lehti,
ja taevas on ühtlaselt hall.
Mõnd üksikut tähte,
võid näha kui silmad vaid suled.
Need tähed on meie,
ja külmunud taevas seal all.
Näed kõike mis oli
kuid imelik polegi valus.
Su minevik olen,
olen lumm mida mõnikord tajud.
Kõik see mis meid kunagi sidus,
kuhugi kaugele hajus.
Märg pargitee olen
sügise lõputus sajus.
Kõik läbi on saanud,
üks minevik tarretub jalus.
Kui hämmastav uni,
su laugudelt äkitselt kaob.
Kas tunned mind ära,
kuid ei ega polegi paha,
tean, vaatad ja mõtled,
et olen nii võõras ja kurb.
Näed kõike mis oli
kuid imelik polegi valus.
Su minevik olen,
olen lumm mida mõnikord tajud.
Kõik see mis meid kunagi sidus,
kuhugi kaugele hajus.
Märg pargitee olen
sügise lõputus sajus.
Su igatsus ootus,
üks killuke head.
Pelk mälestus olen
ja kunagi saadetud read.
Kas tunned mind ära,
kui akendes süttivad tuled.
Tuul keerutab lehti,
ja taevas on endiselt hall.
Näed kõike mis oli
kuid imelik polegi valus.
Su minevik olen,
olen lumm mida mõnikord tajud.
Kõik see mis meid kunagi sidus,
kuhugi kaugele hajus.
Märg pargitee olen
sügise lõputus sajus.
Näed kõike mis oli
kuid imelik polegi valus.
Su minevik olen,
olen lumm mida mõnikord tajud.
Kõik see mis meid kunagi sidus,
kuhugi kaugele hajus.
Märg pargitee olen,
sügise lõputus sajus.