Ma kohtasin sind tühjas söögimajas,
Novembriõhta aknaklaase rõhus.
Lapp käes, seal kõndis üksik koristaja
Ja kloorilõhna heljus niiskes õhus.
Me istusime teineteises lauas
Ja k**bki vahtis oma taldrikusse.
Ma polnud näinud sind, kes teab, kui kaua
Ja mõndagi oli vajund unustusse.
Pilk maas sa tõusid, välisuks siis paukus,
Nõrk tuulehoog käis läbi kardinatest.
Teel koju üksik sakris koer mind haukus,
Kui möödusin su aknaist pimedatest.
Küll oleks võtnud seltsiks selle peni,
Kuid kartma hakkas ta mu luidrat kuju.
Pean üksi virelema kevadeni,
Sest noorelt mul surra, on mul tuju.
Novembriõhta aknaklaase rõhus.
Lapp käes, seal kõndis üksik koristaja
Ja kloorilõhna heljus niiskes õhus.
Me istusime teineteises lauas
Ja k**bki vahtis oma taldrikusse.
Ma polnud näinud sind, kes teab, kui kaua
Ja mõndagi oli vajund unustusse.
Pilk maas sa tõusid, välisuks siis paukus,
Nõrk tuulehoog käis läbi kardinatest.
Teel koju üksik sakris koer mind haukus,
Kui möödusin su aknaist pimedatest.
Küll oleks võtnud seltsiks selle peni,
Kuid kartma hakkas ta mu luidrat kuju.
Pean üksi virelema kevadeni,
Sest noorelt mul surra, on mul tuju.