Kas mäletad see 85', me armastus meid linnaparki viis
ja äkki ühest avat' aknast siis, kostis see viis.
See laul on nendele, kes iialgi ei kaeba,
et üksindus neil võtab hinge seest.
See laul on kõigile, kes igatsust ja vaeva
on elanud ja joonud silmaveest.
See maailm, mis on Sinust väljaspool,
seest tühi on täis üksikuid,
kel ununend mis hellitus ja hool,
nutt täitmas hingetühikuid.
Kel üldse pole kuhugile minna,
kel eal ei küsi keegi "Kuidas läheb sul?",
kes üksi hulgub mööda tühja linna,
et mitte minna koju, kus on vaikus nõnda hull.
See laul on nendele, kes iialgi ei kaeba,
et üksindus neil võtab hinge seest.
See laul on kõigile, kes igatsust ja vaeva
on elanud ja joonud silmaveest.
Kui mõni avab, süda elus hoiab Sind,
siis hoia kedagi ja hästi hellasti,
sest süda habras on kui väike laululind,
on õrnem veel Su hingekellastki.
Ta laul on vaibuv, vaikuski on kadunud,
kõik möödub pöördumata iial tagasi,
truu kaaslanegi rändab võõraid radu,
ta lahkus siis kui Sina magasid.
See laul on nendele, kes iialgi ei kaeba,
et üksindus neil võtab hinge seest.
See laul on kõigile, kes igatsust ja vaeva
on elanud ja joonud silmaveest.
Kas mäletad see 85', me armastus meid linnaparki viis
ja äkki ühest avat' aknast siis, kostis see viis.
ja äkki ühest avat' aknast siis, kostis see viis.
See laul on nendele, kes iialgi ei kaeba,
et üksindus neil võtab hinge seest.
See laul on kõigile, kes igatsust ja vaeva
on elanud ja joonud silmaveest.
See maailm, mis on Sinust väljaspool,
seest tühi on täis üksikuid,
kel ununend mis hellitus ja hool,
nutt täitmas hingetühikuid.
Kel üldse pole kuhugile minna,
kel eal ei küsi keegi "Kuidas läheb sul?",
kes üksi hulgub mööda tühja linna,
et mitte minna koju, kus on vaikus nõnda hull.
See laul on nendele, kes iialgi ei kaeba,
et üksindus neil võtab hinge seest.
See laul on kõigile, kes igatsust ja vaeva
on elanud ja joonud silmaveest.
Kui mõni avab, süda elus hoiab Sind,
siis hoia kedagi ja hästi hellasti,
sest süda habras on kui väike laululind,
on õrnem veel Su hingekellastki.
Ta laul on vaibuv, vaikuski on kadunud,
kõik möödub pöördumata iial tagasi,
truu kaaslanegi rändab võõraid radu,
ta lahkus siis kui Sina magasid.
See laul on nendele, kes iialgi ei kaeba,
et üksindus neil võtab hinge seest.
See laul on kõigile, kes igatsust ja vaeva
on elanud ja joonud silmaveest.
Kas mäletad see 85', me armastus meid linnaparki viis
ja äkki ühest avat' aknast siis, kostis see viis.