Tarkusi vanu mul õpetas ema
veel enam teadis mu vanaema
kuis leida õnne ja õnnetust välti
kuis peita vikerkaart maavillast kleiti
kuis hoida vete pealt eemale parmu
kuis leida allikast tulevast armu
Nägingi sind vana männipuu ees
hurmarohtusid korjates teelt
jälgisin kaua ei reetnud end ma
kartsin sind minema kohuta
Hääletult kõndisid iidsesse laande
hõljusin õhus sind koduni saates
seal kus on lagendik varjatud hiies
leidsin su osmiku kuldsetes kiirtes
Päev läbi nüüd keerutan suurt tuulesõlme
lootes, et lõpuks see toob mulle õnne
saadan su õuele tormise raju
mis maani su läve ees painutaks paju
nõnda saad teada, et ikka mu meel
armastust täis sinu vastu on veel
Punusin pärjad siis sulle ja mulle
puistasin oomeneid kuldsesse tulle
tulin su juurde, et pärjata pea
olla sul ainus ja olla sul hea
Pagesid paanikas mätaste taha
jätsid mind tühjalt ja närtsinult maha
mina ei mõistnud su õudu ja pelgu
hüüa mu poole ja too mulle selgust
Päev läbi nüüd...
Tean, et sa raba sees puudega räägid
tean, et ei pelga sa madu ei sääski
tean, et sa üksinda rändad siin ilmas
eemaldund kõigist ja kõigest jäänd ilma
Kas siis ka mina kui nõid sul ei kõlba
kas ei saa hakata ma siis su hõlma
kui minu vägi su peale ei mõju
kui raiskan asjatult loitse ja sõnu
leiad mind peagi sa ohverduskivilt
mu ihust saab sinule lahkumiskiri
Päev läbi...
Oh loida suur tuli ja valgusta päeva
sädemeid pillu, mis võimsama väega
langeksid südame mehele
et ta kord paneks mind tähele
kui siis on lõpp, on ka lõpp sellel lool
vaata, kas õnne sa leiad veel soost
veel enam teadis mu vanaema
kuis leida õnne ja õnnetust välti
kuis peita vikerkaart maavillast kleiti
kuis hoida vete pealt eemale parmu
kuis leida allikast tulevast armu
Nägingi sind vana männipuu ees
hurmarohtusid korjates teelt
jälgisin kaua ei reetnud end ma
kartsin sind minema kohuta
Hääletult kõndisid iidsesse laande
hõljusin õhus sind koduni saates
seal kus on lagendik varjatud hiies
leidsin su osmiku kuldsetes kiirtes
Päev läbi nüüd keerutan suurt tuulesõlme
lootes, et lõpuks see toob mulle õnne
saadan su õuele tormise raju
mis maani su läve ees painutaks paju
nõnda saad teada, et ikka mu meel
armastust täis sinu vastu on veel
Punusin pärjad siis sulle ja mulle
puistasin oomeneid kuldsesse tulle
tulin su juurde, et pärjata pea
olla sul ainus ja olla sul hea
Pagesid paanikas mätaste taha
jätsid mind tühjalt ja närtsinult maha
mina ei mõistnud su õudu ja pelgu
hüüa mu poole ja too mulle selgust
Päev läbi nüüd...
Tean, et sa raba sees puudega räägid
tean, et ei pelga sa madu ei sääski
tean, et sa üksinda rändad siin ilmas
eemaldund kõigist ja kõigest jäänd ilma
Kas siis ka mina kui nõid sul ei kõlba
kas ei saa hakata ma siis su hõlma
kui minu vägi su peale ei mõju
kui raiskan asjatult loitse ja sõnu
leiad mind peagi sa ohverduskivilt
mu ihust saab sinule lahkumiskiri
Päev läbi...
Oh loida suur tuli ja valgusta päeva
sädemeid pillu, mis võimsama väega
langeksid südame mehele
et ta kord paneks mind tähele
kui siis on lõpp, on ka lõpp sellel lool
vaata, kas õnne sa leiad veel soost