Öösinine taevas.
Ja selle all mustad
suurte majade siluetid.
Aknaruudud kollased, roosad, valged.
Neoonreklaamide ketid.
Undab õhtune tänavamagistraal
järjest autosid viies ja tuues.
Seisan kõnniteel
just nagu väikene poiss
ülestõstetud kraega kuues.
Silmipimestav-ere on laternahelk
masinatel, mis tulevad rodus.
Neil, mis lähevad,
stopptuled k**avad nii,
et ma tunnen, nagu poleks mul kodu.
Tahaks nendega kaasa!
ükskõik kuhu-kaasa!
Väike poiss ei mõtle: ta tunneb.
Miski tahab must välja,
miski tahab must välja,
aga kurk on kui suletud yunnel.
Olen väike poiss,
alles hakkan ma mõistma:
kõik, mis tuleb, meil pimestab silmad.
Tagatulesid nähes me tahame minna,
aga siis juba
jäimegi ilma.
Seisab väikene poiss
nagu mõistmatu soov,
juuksed sadadest tuultest kahus.
Undab tuledes tänavamagistraal
elu kivise linna rahus.
Ja selle all mustad
suurte majade siluetid.
Aknaruudud kollased, roosad, valged.
Neoonreklaamide ketid.
Undab õhtune tänavamagistraal
järjest autosid viies ja tuues.
Seisan kõnniteel
just nagu väikene poiss
ülestõstetud kraega kuues.
Silmipimestav-ere on laternahelk
masinatel, mis tulevad rodus.
Neil, mis lähevad,
stopptuled k**avad nii,
et ma tunnen, nagu poleks mul kodu.
Tahaks nendega kaasa!
ükskõik kuhu-kaasa!
Väike poiss ei mõtle: ta tunneb.
Miski tahab must välja,
miski tahab must välja,
aga kurk on kui suletud yunnel.
Olen väike poiss,
alles hakkan ma mõistma:
kõik, mis tuleb, meil pimestab silmad.
Tagatulesid nähes me tahame minna,
aga siis juba
jäimegi ilma.
Seisab väikene poiss
nagu mõistmatu soov,
juuksed sadadest tuultest kahus.
Undab tuledes tänavamagistraal
elu kivise linna rahus.