Kõik kadus hetkes kuumavas ja iidses,
aeg haihtus kurti, ajatusse unne...
Nüüd laman silmili su juuste samblal siidsel
ja aega taastumas su rinna rütmis tunnen.
On vaikus.
Hämarus.
Ja igatsetud viiv, mis
Maailmas ainsana on igatsustest tühi.
Me nagu sõnad soojas süliriimis,
kaks sõna, kellel
kõigiga on ühist.
Kušeti peatsis "Vaiva" skaala k**ab.
On öises eetris mitukümmend saatjat.
Ning magnetsilmaga, mis vidub unetumalt,
meid kogu suur ja kauge Maailm vaatab.
Laul, kostev raadiost, tundub,
meile hüüab,
et unelmates muretult me magaks.
...Kuid sama laulu öisest eetrist püüab
Jack Jane'i kõrval ookeani taga.
Seal magnetsilm niisama moodi vilgub
ning selle pilgul Maailm
neidki jaatab.
Ja "Philips-extra" skaalal silmapilguks
nad saavad kätte
sellesama saatja.
Alt laulab sireleist, kus õites õnne peitub,
ja tähest langevast öötaeva täherägus.
Ning sest, et õnne
vales
pole leitud,
et õnn on
tõde otsijate nägu.
Siis
äkki
paiskub nende tuppa Moskva,
hääl,
pakkuv sõpruse ja usalduse aadet.
Kuid neile
Moskva
sama võltsilt kostab
kui meile
Lääne propagandasaade.
Ma sulen raadio.
Nemad
teevad
ka nii.
Suurt vaikust
mingi madalrõhkkond rusub.
Kuid
miskit
vaikuses ses
usub kogu Maailm,
Maailm,
kus armunudki
ü k s t e i s t
veel ei usu.
aeg haihtus kurti, ajatusse unne...
Nüüd laman silmili su juuste samblal siidsel
ja aega taastumas su rinna rütmis tunnen.
On vaikus.
Hämarus.
Ja igatsetud viiv, mis
Maailmas ainsana on igatsustest tühi.
Me nagu sõnad soojas süliriimis,
kaks sõna, kellel
kõigiga on ühist.
Kušeti peatsis "Vaiva" skaala k**ab.
On öises eetris mitukümmend saatjat.
Ning magnetsilmaga, mis vidub unetumalt,
meid kogu suur ja kauge Maailm vaatab.
Laul, kostev raadiost, tundub,
meile hüüab,
et unelmates muretult me magaks.
...Kuid sama laulu öisest eetrist püüab
Jack Jane'i kõrval ookeani taga.
Seal magnetsilm niisama moodi vilgub
ning selle pilgul Maailm
neidki jaatab.
Ja "Philips-extra" skaalal silmapilguks
nad saavad kätte
sellesama saatja.
Alt laulab sireleist, kus õites õnne peitub,
ja tähest langevast öötaeva täherägus.
Ning sest, et õnne
vales
pole leitud,
et õnn on
tõde otsijate nägu.
Siis
äkki
paiskub nende tuppa Moskva,
hääl,
pakkuv sõpruse ja usalduse aadet.
Kuid neile
Moskva
sama võltsilt kostab
kui meile
Lääne propagandasaade.
Ma sulen raadio.
Nemad
teevad
ka nii.
Suurt vaikust
mingi madalrõhkkond rusub.
Kuid
miskit
vaikuses ses
usub kogu Maailm,
Maailm,
kus armunudki
ü k s t e i s t
veel ei usu.