Siis, kui väljas on pime
ja akende taga käib tuul,
siis ei ole meist kellelgi nime
silmad on suletud, vaikivad suud.
Öine valgus äratas sind,
jäiselt k**avad tänavalambid.
Seisad aknal, tühi on hing,
kriiksudes mööduvad viimased krambid.
Anonüümsed on akendes tuled,
nagu küünlad ikoonide ees.
Kellegi lootused, kellegi mured,
kes see küll elab seal majade sees.
Öine valgus äratas sind,
jäiselt k**avad tänavalambid.
Seisad aknal, tühi on hing,
kriiksudes mööduvad viimased krambid.
Kustutad tuled, ah, tahaks sooja!
ase ja linad on külmad kui haud.
Raadiost suriseb tuttav meloodia,
see on täna siit viimane laul.
ja akende taga käib tuul,
siis ei ole meist kellelgi nime
silmad on suletud, vaikivad suud.
Öine valgus äratas sind,
jäiselt k**avad tänavalambid.
Seisad aknal, tühi on hing,
kriiksudes mööduvad viimased krambid.
Anonüümsed on akendes tuled,
nagu küünlad ikoonide ees.
Kellegi lootused, kellegi mured,
kes see küll elab seal majade sees.
Öine valgus äratas sind,
jäiselt k**avad tänavalambid.
Seisad aknal, tühi on hing,
kriiksudes mööduvad viimased krambid.
Kustutad tuled, ah, tahaks sooja!
ase ja linad on külmad kui haud.
Raadiost suriseb tuttav meloodia,
see on täna siit viimane laul.