Kaua ma käisi karjanagi,
kaua karja oole pääle.
Mis ma karjasta kaoti
või ma ulgasta uneti?
Iist katte esä obene,
keskelt nänni kirjalehma,
tagant velle tantsutäkku.
Ai siis orja otsimaie,
ai siis nõrka nõudemaie.
Ori es lää otsimaie,
nõrk es lää nõudemaie.
Lätsi esi tillukene,
tillukene, ullukene,
võti suitse, võti päitse,
suitse suuresta lävesta,
päitsed pärnapõõsastesta.
Lätsi ma siis tüki teeda,
tüki teeda, marge maada,
vassa valget liiva mööda.
Kes mul vastu siis tulesse?
Tuli agu alta mõtsa.
"Tere agu, alta mõtsa!
Kas sa näied mu obesta?"
"Küll ma näi, aga ei johata."
Lätsi jälle tüki teeda,
tüki teeda, marge maada
Kes mul vastu siis tulesse?
Tuli kuu k**ekübara.
"Tere kuu, k**ekübara!
Kas sa näied mu obesta?"
"Küll ma näi, aga ei johata."
Lätsi jälle tüki teeda,
tüki teeda, marge maada.
Kes mul vastu siis tulesse?
Tuli päev päältsa mõtsa.
"Tere päev, päälta mõtsa!
Kas sa näied mu obesta?"
"Küll ma näie ja johata.
Obu om saajun sõitamenna,
viru noorikit vedamen."
"Kunnes olid, mu obene?"
Obu keelella kõneli,
obu meelel mõistateli:
"Oh minu peris perenaine,
leevalõikja linnukene,
ma es ole orassilla,
tantsi ei Narva taterinna,
ma olin saajun sõitamenna,
Viru noorikid vedamen,
Arju Anne kandamenna."
kaua karja oole pääle.
Mis ma karjasta kaoti
või ma ulgasta uneti?
Iist katte esä obene,
keskelt nänni kirjalehma,
tagant velle tantsutäkku.
Ai siis orja otsimaie,
ai siis nõrka nõudemaie.
Ori es lää otsimaie,
nõrk es lää nõudemaie.
Lätsi esi tillukene,
tillukene, ullukene,
võti suitse, võti päitse,
suitse suuresta lävesta,
päitsed pärnapõõsastesta.
Lätsi ma siis tüki teeda,
tüki teeda, marge maada,
vassa valget liiva mööda.
Kes mul vastu siis tulesse?
Tuli agu alta mõtsa.
"Tere agu, alta mõtsa!
Kas sa näied mu obesta?"
"Küll ma näi, aga ei johata."
Lätsi jälle tüki teeda,
tüki teeda, marge maada
Kes mul vastu siis tulesse?
Tuli kuu k**ekübara.
"Tere kuu, k**ekübara!
Kas sa näied mu obesta?"
"Küll ma näi, aga ei johata."
Lätsi jälle tüki teeda,
tüki teeda, marge maada.
Kes mul vastu siis tulesse?
Tuli päev päältsa mõtsa.
"Tere päev, päälta mõtsa!
Kas sa näied mu obesta?"
"Küll ma näie ja johata.
Obu om saajun sõitamenna,
viru noorikit vedamen."
"Kunnes olid, mu obene?"
Obu keelella kõneli,
obu meelel mõistateli:
"Oh minu peris perenaine,
leevalõikja linnukene,
ma es ole orassilla,
tantsi ei Narva taterinna,
ma olin saajun sõitamenna,
Viru noorikid vedamen,
Arju Anne kandamenna."