Vihma. Pimedat vihma
On kuulda
Läbi une ja hingeõhu
Kollast, musta ja lund,
Muudkui kollast ja lund
Ööseti lehestik räägib:
Mees, kes sa hingad
Sa juukseid,
Noori siledaid juukseid,
Hingad.
Kaks kätt paned teise ümber.
Nõnda kaitsed ja kaitsed sa ennast
Selles vettinud pilkasuses,
Mis ükskõikselt
Jutustab ihust,
Su ihust kui puuvilja ihust,
Kus surm on alati paigal
On kuulda
Läbi une ja hingeõhu
Kollast, musta ja lund,
Muudkui kollast ja lund
Ööseti lehestik räägib:
Mees, kes sa hingad
Sa juukseid,
Noori siledaid juukseid,
Hingad.
Kaks kätt paned teise ümber.
Nõnda kaitsed ja kaitsed sa ennast
Selles vettinud pilkasuses,
Mis ükskõikselt
Jutustab ihust,
Su ihust kui puuvilja ihust,
Kus surm on alati paigal