Joonistan akna alla pihlaka,
kurva ja raagus.
Ootab meresilmalist tüdrukut,
see ei saabu, ei saabu.
Joonistan väikese punase padja,
mille küljes su juuste hõngu.
Padi nutab, miks kuldne põrssake
oma ninaga minus ei tõngu.
Kuhu jäid ta põsk ja pisiksed kõrvad?
Kuhu jäi ta rahutu pea?
Kaks suuremat patja trööstivad väikest:
"Ka meil pole temata hea."
Joonistan kerge ja kireva kitli,
tühjalt ripub see kapis.
Olen kuulnud ja kuulan kitli nuttu,
kittel kisendab appi.
Andke tagasi tüdrik, ma vajan ju teda!
Kõik ma peidaksin maailma eest.
Ta rinnad ta jalad, kõik, mis naisest
teeb naise räägib tuntud ja tundmatut keelt.
Tuleks tema, kes tüdrikut armastab
ja peab mind liigseks.
Ei heida ma meelt vaiksel sahinal, põrandale ma poeks
teades, kolmas peab kaduma teelt.
Endast joonistan ainult silma
ja silma põhja su näo
ja suu, mis kordab ilmast ilma
nagu kevadel kordavad käod:
"Tulen, tulen, tule, mu armastus!
Ma ei oska ju joonistada
aga kurbust joonistaks ma nii."
kurva ja raagus.
Ootab meresilmalist tüdrukut,
see ei saabu, ei saabu.
Joonistan väikese punase padja,
mille küljes su juuste hõngu.
Padi nutab, miks kuldne põrssake
oma ninaga minus ei tõngu.
Kuhu jäid ta põsk ja pisiksed kõrvad?
Kuhu jäi ta rahutu pea?
Kaks suuremat patja trööstivad väikest:
"Ka meil pole temata hea."
Joonistan kerge ja kireva kitli,
tühjalt ripub see kapis.
Olen kuulnud ja kuulan kitli nuttu,
kittel kisendab appi.
Andke tagasi tüdrik, ma vajan ju teda!
Kõik ma peidaksin maailma eest.
Ta rinnad ta jalad, kõik, mis naisest
teeb naise räägib tuntud ja tundmatut keelt.
Tuleks tema, kes tüdrikut armastab
ja peab mind liigseks.
Ei heida ma meelt vaiksel sahinal, põrandale ma poeks
teades, kolmas peab kaduma teelt.
Endast joonistan ainult silma
ja silma põhja su näo
ja suu, mis kordab ilmast ilma
nagu kevadel kordavad käod:
"Tulen, tulen, tule, mu armastus!
Ma ei oska ju joonistada
aga kurbust joonistaks ma nii."