Sel tunnil päike häbelikult avas silmad
ja veidi üllatunud olevat ta näis.
Sa tulid üle kaste-kastemärja aasa
ja Sinu pihud olid põllulilli täis.
Sa tulid justkui maa ja taevapiirilt.
Su pikad juuksed õrnalt tuules lehvisid.
Nii tummana Sind üksisilmi vaatasin,
kui oma käed Sa minu ümber põimisid.
Ma hetkeks, ainult viivuks, silmad sulgesin.
Kui tõstsin pilgu, olid põllulilled maas.
Sa naerdes juba eemal, eemal silkasid
ja Sinu häälest kajas kogu lillerohke aas.
Sa tulid justkui maa ja taevapiirilt.
Su pikad juuksed õrnalt tuules lehvisid.
Nii tummana Sind üksisilmi vaatasin,
kui oma käed Sa minu ümber põimisid.
Ja imelik - Su igast jalajäljes sündis
nii palju erinevaid õiekobaraid.
Mis imeline tunne südamesse tungis.
Ma nägin kevadet, Sa ise olid see.
Sa ise, Sa ise olid kevade.
ja veidi üllatunud olevat ta näis.
Sa tulid üle kaste-kastemärja aasa
ja Sinu pihud olid põllulilli täis.
Sa tulid justkui maa ja taevapiirilt.
Su pikad juuksed õrnalt tuules lehvisid.
Nii tummana Sind üksisilmi vaatasin,
kui oma käed Sa minu ümber põimisid.
Ma hetkeks, ainult viivuks, silmad sulgesin.
Kui tõstsin pilgu, olid põllulilled maas.
Sa naerdes juba eemal, eemal silkasid
ja Sinu häälest kajas kogu lillerohke aas.
Sa tulid justkui maa ja taevapiirilt.
Su pikad juuksed õrnalt tuules lehvisid.
Nii tummana Sind üksisilmi vaatasin,
kui oma käed Sa minu ümber põimisid.
Ja imelik - Su igast jalajäljes sündis
nii palju erinevaid õiekobaraid.
Mis imeline tunne südamesse tungis.
Ma nägin kevadet, Sa ise olid see.
Sa ise, Sa ise olid kevade.