Õhtune aeg käib seina mööda,
hommiku naer ei kaigu veel.
Helluse aeg on ammu möödas,
koidiku kaugeil kallastel.
Valgus mu sees on siiski alles,
armsamad näod on silme ees.
Hoia mind nii, et jääksin alles,
hoia mind veel ka unedes.
Kooguga kodukaev,
karjakella hääl -;
kõik, mis on püha veel.
Kaugusse kandub laev,
avavete pääl,
siiski Su poole ma teel.
Värelev leek kui helk Su silmis,
soojenda mind sel hallaööl.
Nägin ma Sind või und näen ilmsi?
Hiline tund, ka kell ei löö.
Valgus mu sees on siiski veel alles,
armsamad näod on silme ees.
Hoia mind nii, et jääksin alles,
hoia mind veel ka unedes.
hommiku naer ei kaigu veel.
Helluse aeg on ammu möödas,
koidiku kaugeil kallastel.
Valgus mu sees on siiski alles,
armsamad näod on silme ees.
Hoia mind nii, et jääksin alles,
hoia mind veel ka unedes.
Kooguga kodukaev,
karjakella hääl -;
kõik, mis on püha veel.
Kaugusse kandub laev,
avavete pääl,
siiski Su poole ma teel.
Värelev leek kui helk Su silmis,
soojenda mind sel hallaööl.
Nägin ma Sind või und näen ilmsi?
Hiline tund, ka kell ei löö.
Valgus mu sees on siiski veel alles,
armsamad näod on silme ees.
Hoia mind nii, et jääksin alles,
hoia mind veel ka unedes.