Nüüd viimaks päikese heledas joas
on katkenud viimne lumelõng
Ma olen hiirvaikselt üksinda toas
ja aknast voolab sisse kevadhõng
Veel pole kuumusest jõuetu tuul,
nii lapsikult tujukas ta
Pea õisi täis on kirsipuud,
kuid üksi, nii üksi olen ma
Samm-sammult taas ruttab suve poole nüüd kevadaeg
Päev nõuab valgust ja ilu jaoks valmis seab end aed
Sest kui on käes lõppeks jaanipäev,
siis üksi ma olema seal enam ei pea
Ma istun aknal ja küsin tähtedelt tasa nõu
Nüüd kuulen neilt, et võib näha õnne ka minu õu
Sest kui kord käes on jälle jaanipäev, siis tuleb,
siis tuleb armastus ja mu juurde jääb
Tudududuuu
Ja kui on käes lõppeks jaanipäev,
siis üksi ma olema seal enam ei pea
Ma istun aknal ja küsin tähtedelt tasa nõu
Nüüd kuulen neilt, et võib näha õnne ka minu õu
Sest kui kord käes on jälle jaanipäev, siis tuleb,
siis tuleb armastus ja mu juurde jääb
on katkenud viimne lumelõng
Ma olen hiirvaikselt üksinda toas
ja aknast voolab sisse kevadhõng
Veel pole kuumusest jõuetu tuul,
nii lapsikult tujukas ta
Pea õisi täis on kirsipuud,
kuid üksi, nii üksi olen ma
Samm-sammult taas ruttab suve poole nüüd kevadaeg
Päev nõuab valgust ja ilu jaoks valmis seab end aed
Sest kui on käes lõppeks jaanipäev,
siis üksi ma olema seal enam ei pea
Ma istun aknal ja küsin tähtedelt tasa nõu
Nüüd kuulen neilt, et võib näha õnne ka minu õu
Sest kui kord käes on jälle jaanipäev, siis tuleb,
siis tuleb armastus ja mu juurde jääb
Tudududuuu
Ja kui on käes lõppeks jaanipäev,
siis üksi ma olema seal enam ei pea
Ma istun aknal ja küsin tähtedelt tasa nõu
Nüüd kuulen neilt, et võib näha õnne ka minu õu
Sest kui kord käes on jälle jaanipäev, siis tuleb,
siis tuleb armastus ja mu juurde jääb