Taevas on värvunud purpurseks ning öös on kihamas õud.
Sumbunud ammu on mõistuse hääl, säilmed veel annavad nõu.
Lootus on taamal, mattunud uttu, keegi ei vaja ta hingust.
Päev toodi tagasi sapisest vingust.
Ringled mu sees.
Ringled.
Ei lahti saa.
Ringled mu sees.
Ringled.
Sind vajan ma.
Õhk väreleb eel, pilt lendus ja jääb,
sind tunnen ei tea kas öö on või päev.
Su järel ma käin, mind haarand ekstaas,
loen pilvi mis teel jalg tõusnud on maast.
Korda ei läe kuis minuga on lood,
tea taevas on siis kui oleme koos.
Sind vihkan ja nean kuid järel sul käin,
Ei sinuta saa kord näha sind sain.
Öösel sind hüüan päeval sind nean,
kuid siis kui sind saan kõrgeimaks sean.
Vihkan kõike mis sind siia tõi,
ei lahkuda saa, loota vaid võin.
Usaldan sind tean mida tood,
sombuse saju vahel päikese lood.
Meelepett kutsub, sind tahan taas.
Küll selgena tundud kuid oled miraaþ.
On magus su hurm taas siia toob tee,
oled mu jumal, sul allub mu meel.
Ei ihale sind kuid ihaldan tea
ei tohiks kuid siiski mind su poole veab.
Pääsu ei tea, mind haarand su leim,
sind siia tahan, me vahel on sein.
Nüüd hukkun su süles on magus suitsiid,
võta mind kaasa ja minema vii.
Sumbunud ammu on mõistuse hääl, säilmed veel annavad nõu.
Lootus on taamal, mattunud uttu, keegi ei vaja ta hingust.
Päev toodi tagasi sapisest vingust.
Ringled mu sees.
Ringled.
Ei lahti saa.
Ringled mu sees.
Ringled.
Sind vajan ma.
Õhk väreleb eel, pilt lendus ja jääb,
sind tunnen ei tea kas öö on või päev.
Su järel ma käin, mind haarand ekstaas,
loen pilvi mis teel jalg tõusnud on maast.
Korda ei läe kuis minuga on lood,
tea taevas on siis kui oleme koos.
Sind vihkan ja nean kuid järel sul käin,
Ei sinuta saa kord näha sind sain.
Öösel sind hüüan päeval sind nean,
kuid siis kui sind saan kõrgeimaks sean.
Vihkan kõike mis sind siia tõi,
ei lahkuda saa, loota vaid võin.
Usaldan sind tean mida tood,
sombuse saju vahel päikese lood.
Meelepett kutsub, sind tahan taas.
Küll selgena tundud kuid oled miraaþ.
On magus su hurm taas siia toob tee,
oled mu jumal, sul allub mu meel.
Ei ihale sind kuid ihaldan tea
ei tohiks kuid siiski mind su poole veab.
Pääsu ei tea, mind haarand su leim,
sind siia tahan, me vahel on sein.
Nüüd hukkun su süles on magus suitsiid,
võta mind kaasa ja minema vii.