ja vahel päeva kõigist jamadest väsind
ma istun laua taga, kätel on pea
ja vaiksel valgusel mu tuppa, nagu päeva sügis
on valgund õhtu, siis vaikselt hingel hakkab hea
hingel hakkab hea (x8)
siis suurde sinisesse ruumi hajub kõik mis küsind
ma hinges rahu, tean, et midagi ei tea
ei head ei kurja kahe hingetõmbe vahel
sinna maailm lahedasti mahub
hingel hakkab hea (x8)
ja vahel päeva kõigist jamadest väsind
ma istun laua taga, kätel on pea
ja vaiksel valgusel mu tuppa, nagu päeva sügis
on valgund õhtu, siis vaikselt hingel hakkab hea
hingel hakkab hea (x16)
ma istun laua taga, kätel on pea
ja vaiksel valgusel mu tuppa, nagu päeva sügis
on valgund õhtu, siis vaikselt hingel hakkab hea
hingel hakkab hea (x8)
siis suurde sinisesse ruumi hajub kõik mis küsind
ma hinges rahu, tean, et midagi ei tea
ei head ei kurja kahe hingetõmbe vahel
sinna maailm lahedasti mahub
hingel hakkab hea (x8)
ja vahel päeva kõigist jamadest väsind
ma istun laua taga, kätel on pea
ja vaiksel valgusel mu tuppa, nagu päeva sügis
on valgund õhtu, siis vaikselt hingel hakkab hea
hingel hakkab hea (x16)