Vahel tahaks olla juurdeta,
just siis kui hing on veel noor.
Tahaks minna ja võita ja võidelda,
tundub nukrana sisemaa hoov.
Tuleb aeg mil maailm saab piirid
ja käidud on kõik võõrad teed.
On koduni meetrid või miilid,
taas jalge all peagi on need.
Kus on nüüd sinu peatuspaik, kallis?
Kus lookleb su kodude tee?
Kas meenub sul hämaras hallis,
Siit samast kord läksid teele.
Looja käsi sind kindlalt siis juhtis ja
emal sai toas valmis leib.
Sealt rosinaid noppida tohtis,
seal rohkesti oligi neid.
Kus on nüüd sinu peatuspaik, armas?
On sul kindlus, kus toetada pead?
Oled loobuma olnud kord varmas,
üles leidma sa väärtused pead. 2x
Ja isa kui vahel sind riidles,
said korda kõik veel õhtu eel.
Ning väikevend hällis sind piidles,
ei mõistnud ta maailma veel.
Vahel igatsed koldesoojust,
ajaga kõik on läinud teisiti.
Igakord kui päike taas loojub,
lapsepõlve ta toob sinuni.
Igakord kui päike taas loojub,
lapsepõlve ta toob sinuni.
just siis kui hing on veel noor.
Tahaks minna ja võita ja võidelda,
tundub nukrana sisemaa hoov.
Tuleb aeg mil maailm saab piirid
ja käidud on kõik võõrad teed.
On koduni meetrid või miilid,
taas jalge all peagi on need.
Kus on nüüd sinu peatuspaik, kallis?
Kus lookleb su kodude tee?
Kas meenub sul hämaras hallis,
Siit samast kord läksid teele.
Looja käsi sind kindlalt siis juhtis ja
emal sai toas valmis leib.
Sealt rosinaid noppida tohtis,
seal rohkesti oligi neid.
Kus on nüüd sinu peatuspaik, armas?
On sul kindlus, kus toetada pead?
Oled loobuma olnud kord varmas,
üles leidma sa väärtused pead. 2x
Ja isa kui vahel sind riidles,
said korda kõik veel õhtu eel.
Ning väikevend hällis sind piidles,
ei mõistnud ta maailma veel.
Vahel igatsed koldesoojust,
ajaga kõik on läinud teisiti.
Igakord kui päike taas loojub,
lapsepõlve ta toob sinuni.
Igakord kui päike taas loojub,
lapsepõlve ta toob sinuni.