Akendes tulesid näed -
elud, mis võõrad, on neis.
Seisatad, sirutad käe.
Aitab see sind? Oh ei!
Su enese akendest ammu
on vajadus valguse söönd.
Ei oota su tulekut keegi,
ei küsi, kus oled sel ööl.
Silmad maas, ei märka sa,
üle kuis lendab must lind.
Ta varju ei jäta ja kaob
vist märkamata ka sind.
Kusagil sulguvad laud.
Sinagi uinuta end.
Ise pead laulma end magama.
Öö on su kaksikvend.
elud, mis võõrad, on neis.
Seisatad, sirutad käe.
Aitab see sind? Oh ei!
Su enese akendest ammu
on vajadus valguse söönd.
Ei oota su tulekut keegi,
ei küsi, kus oled sel ööl.
Silmad maas, ei märka sa,
üle kuis lendab must lind.
Ta varju ei jäta ja kaob
vist märkamata ka sind.
Kusagil sulguvad laud.
Sinagi uinuta end.
Ise pead laulma end magama.
Öö on su kaksikvend.