Ei kahetse midagi
Hääle tunnen ära
see on sinu suu,
sõnad aga võõrad,
tulvil surmatuult.
Ei ole tamm sust tugevam,
ta mürgi-iilis murdub.
Lepp alandlikult kooldub,
sest aated ammu surnud.
Sa hinge andsid mulle
ja olid mulle vend...
Kuis muutusid küll selleks,
kes müüa pakub end?
Ei vannet antud sulle,
et murraks selle sa.
Kui taba oled, mille
rooste lukustand.
Ja ikkagi ka mina olen
sinu perekond.
Ei kahetse ma miskit.
Vaid veidi kahju on.
Hääle tunnen ära
see on sinu suu,
sõnad aga võõrad,
tulvil surmatuult.
Ei ole tamm sust tugevam,
ta mürgi-iilis murdub.
Lepp alandlikult kooldub,
sest aated ammu surnud.
Sa hinge andsid mulle
ja olid mulle vend...
Kuis muutusid küll selleks,
kes müüa pakub end?
Ei vannet antud sulle,
et murraks selle sa.
Kui taba oled, mille
rooste lukustand.
Ja ikkagi ka mina olen
sinu perekond.
Ei kahetse ma miskit.
Vaid veidi kahju on.