On õhtu käes ja vaikselt, kui raadiot kuulates
silme ees mul oled, ikka meenutan sind veel.
Ei tea ma nüüd, kus oled, kus viibid hetkeil neil
ja miks tookord ütlesid mul ei?
Toob elu lahkuviivaid teid,
vaid aastaid hiljem mõistad neid.
Ja siis sa näed:
kõik meil hoopis teisiti kui enne.
Ei puudu kaotused ja vaev,
kuid sellele veel...
Ma näen sind veel, ma näen sind veel, ma näen sind veel
Ma tean, see kõik, mis möödas, ei kordu enam eal.
Kuid see kõik, mis olnud, enda jaoks ma kalliks pean.
Sind pole näinud kaua, ei midagi seo meid.
Kuid miks tookord ütlesid mul ei?
Toob elu lahkuviivaid teid,
vaid aastaid hiljem mõistad neid.
Ja siis sa näed:
kõik meil hoopis teisiti kui enne.
Ei puudu kaotused ja vaev,
kuid sellele veel...
Ma näen sind veel, ma näen sind veel, ma näen sind veel
Ma meenutan veel kaua neid päevi ühiseid.
Sellest ei saa laulda, sest on liialt värske kõik.
Mu jaoks sa jääd kui kaugus, mida eal ei kätte saa
Kuid ma tean, et kohtume veel taas.
Toob elu lahkuviivaid teid,
vaid aastaid hiljem mõistad neid.
Ja siis sa näed:
kõik meil hoopis teisiti kui enne.
Ei puudu kaotused ja vaev,
kuid sellele veel...
Ma näen sind veel, ma näen sind veel, ma näen sind veel
Toob elu lahkuviivaid teid,
vaid aastaid hiljem mõistad neid.
Ja siis sa näed:
kõik meil hoopis teisiti kui enne.
Ei puudu kaotused ja vaev,
kuid sellele veel...
Ma näen sind veel, ma näen sind veel, ma näen sind veel
silme ees mul oled, ikka meenutan sind veel.
Ei tea ma nüüd, kus oled, kus viibid hetkeil neil
ja miks tookord ütlesid mul ei?
Toob elu lahkuviivaid teid,
vaid aastaid hiljem mõistad neid.
Ja siis sa näed:
kõik meil hoopis teisiti kui enne.
Ei puudu kaotused ja vaev,
kuid sellele veel...
Ma näen sind veel, ma näen sind veel, ma näen sind veel
Ma tean, see kõik, mis möödas, ei kordu enam eal.
Kuid see kõik, mis olnud, enda jaoks ma kalliks pean.
Sind pole näinud kaua, ei midagi seo meid.
Kuid miks tookord ütlesid mul ei?
Toob elu lahkuviivaid teid,
vaid aastaid hiljem mõistad neid.
Ja siis sa näed:
kõik meil hoopis teisiti kui enne.
Ei puudu kaotused ja vaev,
kuid sellele veel...
Ma näen sind veel, ma näen sind veel, ma näen sind veel
Ma meenutan veel kaua neid päevi ühiseid.
Sellest ei saa laulda, sest on liialt värske kõik.
Mu jaoks sa jääd kui kaugus, mida eal ei kätte saa
Kuid ma tean, et kohtume veel taas.
Toob elu lahkuviivaid teid,
vaid aastaid hiljem mõistad neid.
Ja siis sa näed:
kõik meil hoopis teisiti kui enne.
Ei puudu kaotused ja vaev,
kuid sellele veel...
Ma näen sind veel, ma näen sind veel, ma näen sind veel
Toob elu lahkuviivaid teid,
vaid aastaid hiljem mõistad neid.
Ja siis sa näed:
kõik meil hoopis teisiti kui enne.
Ei puudu kaotused ja vaev,
kuid sellele veel...
Ma näen sind veel, ma näen sind veel, ma näen sind veel