Sinist liiva mõõda käib roosakas palm,
mõõda järve voolab tulipalav napalm.
Nende ümber väänleb kullateradest tee,
Mille tolmu jäätub jäme pärlitest kee.
Olgu nõõri mõõda rahvakuntsnikke käind,
Siis kitli taskud roosat mannat on täis.
Valge marmorvoodi õrn punane suu,
Iga suudlus tõotab olla alati truu.
Ref: Oh millal tüütused kas seisad küllalt veel,
Sel lõppu tulemas ei tea.
Kõik kordub öö või päev ma miskit uut ei näe,
Nii väsib pikka mõõda pea.
Töötab ükskord maailm argine ja hall.
Millal algab elu põnev maskiball.
Ref: Oh millal tüütused...
Mõõda välja lõõmab kõrvetav tuul,
Selle hingust laotab üks värvitu huul.
Suudlust saades kõrbeb kogu see maa,
Ise endal tules kaob aarete saar.
Ref: Oh millal tüütused...
mõõda järve voolab tulipalav napalm.
Nende ümber väänleb kullateradest tee,
Mille tolmu jäätub jäme pärlitest kee.
Olgu nõõri mõõda rahvakuntsnikke käind,
Siis kitli taskud roosat mannat on täis.
Valge marmorvoodi õrn punane suu,
Iga suudlus tõotab olla alati truu.
Ref: Oh millal tüütused kas seisad küllalt veel,
Sel lõppu tulemas ei tea.
Kõik kordub öö või päev ma miskit uut ei näe,
Nii väsib pikka mõõda pea.
Töötab ükskord maailm argine ja hall.
Millal algab elu põnev maskiball.
Ref: Oh millal tüütused...
Mõõda välja lõõmab kõrvetav tuul,
Selle hingust laotab üks värvitu huul.
Suudlust saades kõrbeb kogu see maa,
Ise endal tules kaob aarete saar.
Ref: Oh millal tüütused...