Ilm on hukas, ilm on hukas,
hirm käis ringi igas metsatukas,
sain tappa Tapal, mind peksti Pukas,
kuid ühtki senti mul polnud sukas.
Kõik on mokas, kõik on mokas,
kõik on mokas, hingesokas.
Tuli minna kõrtsi ja seal kõrsi hoida nokas.
Tuli takus, tuli takus,
Tuli takus, näpud rakkus.
Pätt see tegi välja, aga ohver muudkui lakkus.
Küll...on imeline silm, on vineline taeva minemine, on
võib olla nimeline põrgus põlemine, see on jõle,
mine, kui käib mõlemile, käib meile mõlemile.
Ilm on hukas, ilm on hukas,
kärbik seisis koridorinukas,
et poleks halli mu juuksetukas, ma andsin tina,
nii et õlut pruulis Luukas.
Kõik on mokas, kõik on mokas,
kõik on mokas, hingesokas.
Kodu poole kabuhirmus panin sügissopas.
Tuli takus, tuli takus,
tuli takus, justkui nakkus.
Eluisu isemoodi elamusi pakkus.
Küll...on imeline silm, on vineline taeva minemine, on
võib olla nimeline põrgus põlemine, see on jõle,
mine, kui käib mõlemile, käib meile mõlemile.
Ilm on hukas, jah, ilm on hukas,
hirm käib ringi igas metsatukas.
Vaat nüüd on mokas, jah tõesti mokas,
teeb viinatilk must vaga rokakoka.
Kõik on ha-ha, kõik on ha-ha-ha-ha-ha,
kõik on ha-ha, kõik on ha-ha-ha-ha-ha.
Kõik on ha-ha, kõik on ha-ha,
kõik on ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha.
Tuli takus, tuli takus,
tuli takus, jalad rakkus.
Kes see pakuks katust sest et muidu tuleb matus.
Küll...on imeline silm, on vineline taeva minemine, on
võib olla nimeline põrgus põlemine, see on jõle,
mine, kui käib mõlemile, käib meile mõlemile.
Küll...on imeline silm, on vineline taeva minemine, on
võib olla nimeline põrgus põlemine, see on jõle,
mine, kui käib mõlemile, käib meile mõlemile.
hirm käis ringi igas metsatukas,
sain tappa Tapal, mind peksti Pukas,
kuid ühtki senti mul polnud sukas.
Kõik on mokas, kõik on mokas,
kõik on mokas, hingesokas.
Tuli minna kõrtsi ja seal kõrsi hoida nokas.
Tuli takus, tuli takus,
Tuli takus, näpud rakkus.
Pätt see tegi välja, aga ohver muudkui lakkus.
Küll...on imeline silm, on vineline taeva minemine, on
võib olla nimeline põrgus põlemine, see on jõle,
mine, kui käib mõlemile, käib meile mõlemile.
Ilm on hukas, ilm on hukas,
kärbik seisis koridorinukas,
et poleks halli mu juuksetukas, ma andsin tina,
nii et õlut pruulis Luukas.
Kõik on mokas, kõik on mokas,
kõik on mokas, hingesokas.
Kodu poole kabuhirmus panin sügissopas.
Tuli takus, tuli takus,
tuli takus, justkui nakkus.
Eluisu isemoodi elamusi pakkus.
Küll...on imeline silm, on vineline taeva minemine, on
võib olla nimeline põrgus põlemine, see on jõle,
mine, kui käib mõlemile, käib meile mõlemile.
Ilm on hukas, jah, ilm on hukas,
hirm käib ringi igas metsatukas.
Vaat nüüd on mokas, jah tõesti mokas,
teeb viinatilk must vaga rokakoka.
Kõik on ha-ha, kõik on ha-ha-ha-ha-ha,
kõik on ha-ha, kõik on ha-ha-ha-ha-ha.
Kõik on ha-ha, kõik on ha-ha,
kõik on ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha.
Tuli takus, tuli takus,
tuli takus, jalad rakkus.
Kes see pakuks katust sest et muidu tuleb matus.
Küll...on imeline silm, on vineline taeva minemine, on
võib olla nimeline põrgus põlemine, see on jõle,
mine, kui käib mõlemile, käib meile mõlemile.
Küll...on imeline silm, on vineline taeva minemine, on
võib olla nimeline põrgus põlemine, see on jõle,
mine, kui käib mõlemile, käib meile mõlemile.