ma armastan sind aeglaselt
sest aega ju ei ole
põrandal kus oli vaip
tärkab värske muru
kella vedrud seisavad
linde ripub õhus
sinu õlg on vastu mind
mis sa praegu mõtled
sul on rahulikud käed
kogenud ja hoidnud
möödujatel lahti suud
kuid ei ühtki sõna
surm on pannud vikati
viltu vastu seina
üks on mõte kahes peas
vähemalt ma loodan
kuni armastus me peal
jõgi ka ei voola
sest aega ju ei ole
põrandal kus oli vaip
tärkab värske muru
kella vedrud seisavad
linde ripub õhus
sinu õlg on vastu mind
mis sa praegu mõtled
sul on rahulikud käed
kogenud ja hoidnud
möödujatel lahti suud
kuid ei ühtki sõna
surm on pannud vikati
viltu vastu seina
üks on mõte kahes peas
vähemalt ma loodan
kuni armastus me peal
jõgi ka ei voola