Mind jälle äratab üks vana tantsuviis, sest rattad laulavad kui tookord minnes siit.
Ma tõusen rutates ja ennast valmis sean, sest varsti peatub rong vanas vaksalis.
Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama,
tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit.
Ja võtan kohvri ma, on sama lihtne ta nii nagu lahkudes, mil rong mind ära viis.
Pea ukski avaneb, mus miski ärkab taas, veel hetk ja olengi vanas vaksalis.
Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama,
tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit.
Perroon mu jalge all on rohtu kasvanud. Näe, vana kell käib seal, kuid aeg on ikka uus.
Mis teada saanud ma, kas taband unelma või kõik on jäänud nii vanas vaksalis?
Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama,
tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit.
Ma tõusen rutates ja ennast valmis sean, sest varsti peatub rong vanas vaksalis.
Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama,
tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit.
Ja võtan kohvri ma, on sama lihtne ta nii nagu lahkudes, mil rong mind ära viis.
Pea ukski avaneb, mus miski ärkab taas, veel hetk ja olengi vanas vaksalis.
Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama,
tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit.
Perroon mu jalge all on rohtu kasvanud. Näe, vana kell käib seal, kuid aeg on ikka uus.
Mis teada saanud ma, kas taband unelma või kõik on jäänud nii vanas vaksalis?
Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama,
tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit.