Ainult õhk on me vahel nii puhas ja hõre
et üleni päris sind näen
Ent ses õhus on ees valgest valgusest võre
ja ma kardan, et sirutad käe
Refrään:
Kuid tuuli vaid tunned, sest mind ju ei ole
tuul on kõikjal ja tuules üks lind
sulle laulab, et midagi muutunud pole
ära taipad, et polegi mind
Minu juured on kevadet ootamas mullas
ise lendan kesk taevast ja lund
vahel helbena suudan su juurdegi tulla
ja sa näed minust heledat und
Refrään: Kuid tuuli vaid tunned...
Ära püüa mind kutsuda, valjusti hüüda
ma ju kuulen, kuid tulla ei saa
mind ei ole veel olemas sinule püüda
ja endas hoiab mind külmunud maa
Sina hellita tuuli, sest mind ju ei ole
tuul on kõikjal, hell sinine tuul
ära kutsu mind, ma niigi sinuga olen
lumehelbena sulan su suul
et üleni päris sind näen
Ent ses õhus on ees valgest valgusest võre
ja ma kardan, et sirutad käe
Refrään:
Kuid tuuli vaid tunned, sest mind ju ei ole
tuul on kõikjal ja tuules üks lind
sulle laulab, et midagi muutunud pole
ära taipad, et polegi mind
Minu juured on kevadet ootamas mullas
ise lendan kesk taevast ja lund
vahel helbena suudan su juurdegi tulla
ja sa näed minust heledat und
Refrään: Kuid tuuli vaid tunned...
Ära püüa mind kutsuda, valjusti hüüda
ma ju kuulen, kuid tulla ei saa
mind ei ole veel olemas sinule püüda
ja endas hoiab mind külmunud maa
Sina hellita tuuli, sest mind ju ei ole
tuul on kõikjal, hell sinine tuul
ära kutsu mind, ma niigi sinuga olen
lumehelbena sulan su suul