Nii viivuks jäi... ta jäi
Sügispäikese viimased sammud
Mu soojad peod said täis
Kive väikesi korjatud ammu
Kokku kogun nad taskust ja kapile sätin
Igaüks neist mälestust kannab
Näen kuis väikestest asjadest saab elu võti
Näen kui's meenutus jõudu annab
Ja ma liivale jätsin Su nime
Et Sa teaksid, et igatsesin sind
Sellel õhtul kui korjasin neid kive
Polnud kedagi... polnud ka mind
Oli lõpmatu selgusetunne
Kuigi hämardus, pea oli pime
Ja lained vaikides vajusid unne
Ning vaid tähed nägid Su nime
Nii viivuks jäi... ta jäi
Selle hetke võimsust sain tunda
Nii kiirelt läks ja otsa sai
Andes kõik, mida suutis anda
Ja see loojang jääb meelde kui jumalik nähtus
Pole sarnast näinud veel eal
Ja see hetk kannab kirjeldamatut tähtsust
Seda kõike, mis kogesin seal
Ja ma liivale jätsin Su nime
Et Sa teaksid, et igatsesin sind
Sellel õhtul kui korjasin neid kive
Polnud kedagi... polnud ka mind
Oli lõpmatu selgusetunne
Kuigi hämardus, pea oli pime
Ja lained vaikides vajusid unne
Ning vaid tähed nägid Su nime
Sügispäikese viimased sammud
Mu soojad peod said täis
Kive väikesi korjatud ammu
Kokku kogun nad taskust ja kapile sätin
Igaüks neist mälestust kannab
Näen kuis väikestest asjadest saab elu võti
Näen kui's meenutus jõudu annab
Ja ma liivale jätsin Su nime
Et Sa teaksid, et igatsesin sind
Sellel õhtul kui korjasin neid kive
Polnud kedagi... polnud ka mind
Oli lõpmatu selgusetunne
Kuigi hämardus, pea oli pime
Ja lained vaikides vajusid unne
Ning vaid tähed nägid Su nime
Nii viivuks jäi... ta jäi
Selle hetke võimsust sain tunda
Nii kiirelt läks ja otsa sai
Andes kõik, mida suutis anda
Ja see loojang jääb meelde kui jumalik nähtus
Pole sarnast näinud veel eal
Ja see hetk kannab kirjeldamatut tähtsust
Seda kõike, mis kogesin seal
Ja ma liivale jätsin Su nime
Et Sa teaksid, et igatsesin sind
Sellel õhtul kui korjasin neid kive
Polnud kedagi... polnud ka mind
Oli lõpmatu selgusetunne
Kuigi hämardus, pea oli pime
Ja lained vaikides vajusid unne
Ning vaid tähed nägid Su nime