Ma olen räpane ja veits rokane, sa ütlesid mu kohta mingi jobine.
Ole hea, kallis mees, siis mulle ära seleta, kuidas suga ühte kasti me sobime.
Ma ju ropendan ja räägin selle suuga, mis tuleb persest välja pool meetrit, laual oksendan.
Sa ei istugi laua taha, kui seal puudub tuletõrjuja ja ment sinu jaoks mu aju sai.
Täitsa perses mees, mis sul seljas on !?
Sa mult küsid, miks mul särgi peal on följeton ?
Sest olen kirjamees ja sulle kirjutan
Oma riimides jalaga perse virutan.
Mu riimid on räpased ja sitased, neis pole elu, ainult vaglad sitta kahte lehte pritsivad!
Just nii on kohane mehel keda ülejäänud on harjund nägema vaid koos mingi litsiga.
Ma olen nurjatu, ma rikun reegleid.
Nii häbitu, et minu pilgust puruks lendab peegel.
See pole kõik nii kerge, et sa ei pääse must,
Tasuta saad kaasa seitse aastat õnnetust.
Ma olen häbematu, mõni häbemega on,
Siis see saab tunda, mis nurjatutel plaanis on.
Ma asun täitsa seal skaala otsas, mida nimetatagi ei julge,
Sest nõnda räpane on.
Ref :
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Lepi sellega ja rohkem ära ohi!
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Me ühiskonnas sinu jaoks ma umbrohi.
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Kus kirjas seda olla ma ei tohi?
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Ma olen räpane!
Cool D :
Must ja alatu, räpane patsaan,
Kõik trumbid selles mängus, enda kätte saan.
Lauale ei laota, vaid sulle vastu pead,
Et saaksid aru, mis on halb ja mis on hea.
Üleannetu ja ülevoolav seapea,
Minust hullemat siin mängus sa ei tea.
Olen ainus, mu nimi rauda valatud,
Sest olen räpane ja olen alatu!
Ma olen räpane just nagu olla saab, kõik ülejäänd on tõusiklik kraam
Ma toodan saasta nagu kuuliprits, selle kõrval sina oled vaid nagaan.
Ma aind räägin ja toodan ja määrin
ja käärin, kuid ei looda, vaid kindlapeale ?äädin.
Sa määgid vastu nagu eesel, üritad mind mäluda,
Kuid su jaoks seedida ma liiga raske!
Kaske, kaske, kamoon kõik see rahvas!
Rohkem haljast omal kurgust alla laske.
Mind ei koti vanad tavad, need vaid selleks,
et saaks välja vabandada , miks elu nõnda raske.
Häh bljääd, mul siin perse mullas,
häbematu oleks öelda: käsi kullas.
Käes on kinnas ja püss on ainult rinnal,
Sellel maal ja selles linnas ainult nurjatus on hinnas.
Seatemp on õilis minu jaoks, süütul tibil riided seljast põimin.
Samal ajal valetan, nii et mustab maa, kui ma poleks saatan taga lepingu ma sõlmiks.
Ah käige põrgu! Kõik see kraam mis on mul veres -
Sellest pilves oleks kogu sinu pere.
Ei loo ma illusioone, ei tõmba ideaale,
Vaid korralikest inimestest teen patsaane.
Ref:
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Lepi sellega ja rohkem ära ohi!
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Me ühiskonnas sinu jaoks ma umbrohi.
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Kus kirjas seda olla ma ei tohi?
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Cool D :
Must ja alatu, räpane patsaan,
Kõik trumbid selles mängus, enda kätte saan.
Lauale ei laota, vaid sulle vastu pead,
Et saaksid aru, mis on halb ja mis on hea.
Üleannetu ja ülevoolav seapea,
Minust hullemat siin mängus sa ei tea.
Olen ainus, mu nimi rauda valatud,
Sest olen räpane ja olen alatu
Ole hea, kallis mees, siis mulle ära seleta, kuidas suga ühte kasti me sobime.
Ma ju ropendan ja räägin selle suuga, mis tuleb persest välja pool meetrit, laual oksendan.
Sa ei istugi laua taha, kui seal puudub tuletõrjuja ja ment sinu jaoks mu aju sai.
Täitsa perses mees, mis sul seljas on !?
Sa mult küsid, miks mul särgi peal on följeton ?
Sest olen kirjamees ja sulle kirjutan
Oma riimides jalaga perse virutan.
Mu riimid on räpased ja sitased, neis pole elu, ainult vaglad sitta kahte lehte pritsivad!
Just nii on kohane mehel keda ülejäänud on harjund nägema vaid koos mingi litsiga.
Ma olen nurjatu, ma rikun reegleid.
Nii häbitu, et minu pilgust puruks lendab peegel.
See pole kõik nii kerge, et sa ei pääse must,
Tasuta saad kaasa seitse aastat õnnetust.
Ma olen häbematu, mõni häbemega on,
Siis see saab tunda, mis nurjatutel plaanis on.
Ma asun täitsa seal skaala otsas, mida nimetatagi ei julge,
Sest nõnda räpane on.
Ref :
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Lepi sellega ja rohkem ära ohi!
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Me ühiskonnas sinu jaoks ma umbrohi.
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Kus kirjas seda olla ma ei tohi?
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Ma olen räpane!
Cool D :
Must ja alatu, räpane patsaan,
Kõik trumbid selles mängus, enda kätte saan.
Lauale ei laota, vaid sulle vastu pead,
Et saaksid aru, mis on halb ja mis on hea.
Üleannetu ja ülevoolav seapea,
Minust hullemat siin mängus sa ei tea.
Olen ainus, mu nimi rauda valatud,
Sest olen räpane ja olen alatu!
Ma olen räpane just nagu olla saab, kõik ülejäänd on tõusiklik kraam
Ma toodan saasta nagu kuuliprits, selle kõrval sina oled vaid nagaan.
Ma aind räägin ja toodan ja määrin
ja käärin, kuid ei looda, vaid kindlapeale ?äädin.
Sa määgid vastu nagu eesel, üritad mind mäluda,
Kuid su jaoks seedida ma liiga raske!
Kaske, kaske, kamoon kõik see rahvas!
Rohkem haljast omal kurgust alla laske.
Mind ei koti vanad tavad, need vaid selleks,
et saaks välja vabandada , miks elu nõnda raske.
Häh bljääd, mul siin perse mullas,
häbematu oleks öelda: käsi kullas.
Käes on kinnas ja püss on ainult rinnal,
Sellel maal ja selles linnas ainult nurjatus on hinnas.
Seatemp on õilis minu jaoks, süütul tibil riided seljast põimin.
Samal ajal valetan, nii et mustab maa, kui ma poleks saatan taga lepingu ma sõlmiks.
Ah käige põrgu! Kõik see kraam mis on mul veres -
Sellest pilves oleks kogu sinu pere.
Ei loo ma illusioone, ei tõmba ideaale,
Vaid korralikest inimestest teen patsaane.
Ref:
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Lepi sellega ja rohkem ära ohi!
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Me ühiskonnas sinu jaoks ma umbrohi.
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Kus kirjas seda olla ma ei tohi?
Ma olen räpane, ma olen räpane.
Cool D :
Must ja alatu, räpane patsaan,
Kõik trumbid selles mängus, enda kätte saan.
Lauale ei laota, vaid sulle vastu pead,
Et saaksid aru, mis on halb ja mis on hea.
Üleannetu ja ülevoolav seapea,
Minust hullemat siin mängus sa ei tea.
Olen ainus, mu nimi rauda valatud,
Sest olen räpane ja olen alatu