mu sista, sista
mu mõtetes
mu südame sees
mu sõnas ja hääles
mu sista, sista
mu mõtetes
mu südame sees
kuni ükskord me näeme
mul on üks kurb pilt kui ajaalbumis veits lehitseda
olin väike poiss isa kukil ja nutsin, sest teised tegid seda
praegu võin vist aint öelda et mõistan kõike kaotust
kuid näen et mu vanemad pole sellest iial üle saanud
paps, miks mul enam õekest pole?
võib jääda süüdlast otsimagi
kurat nad võivad rääkida et lollid arstid ja jumalad
a mis lohutaks ema kes ei saandki tütart hoida oma süles?
kas on veel õigust nõuda rõõmutunnet kahe poja üle?
mõtetega üksinda, ei tea kuidas suhtuda
kellegilt ei ole ju ka küsida, et miks nii pidi juhtuma või midagi
ootan vastust nagu hallo tv-s
pliiatsipea paberil, tasa nagu talvine mets
armas Siiri ma küll sulle tihti neid lilli ei too
a mulle tõesti ei meeldi see koht!
ära ole vihane
kahjuks ma ei näind sind kunagi, kuigi igatsen
ja pea meeles me kohtume kindlalt veel
mu sista, sista
mu mõtetes
mu südame sees
mu sõnas ja hääles
mu sista, sista
mu mõtetes
mu südame sees
kuni ükskord me näeme
vahel mõtlen et kuidas oleks, kui oleks õde
võibolla siis ma ei saakski aru õnnest
hoopis retsiks tema kaisumõmme
või äkki et oleks nõme kui vend pai teeb
mitmel mu sõbral on õed a mulle on nad ikka nagu naised
oleksid mu parim sõbranna
ja kui sai seisaks mu kõrval laval, teaksid mind õpetada kuidas kõlama panna
oleksid olnd kaunis tüdruk ilma et peaks kandma ehteid
oleksin saand sind kaitsta sest tean, millised võivad olla mehed
oleks kellelt küsida nõu sest naistest ma jälle suurt ei tea
muidugi üksteise mõtteid loeksime ka suletud huulte pealt
või ei, mai ei tea, ei tea ka, kassa ka praegu kuuled
et kusagil on su vanem vend kes laulab sulle
aga kui, siis armas Siiri ma küll sulle tihti neid lilli ei too
a mulle tõesti ei meeldi see koht
ära ole vihane
kahjuks ma ei näind sind kunagi, kuigi igatsen
ja pea meeles me kohtume kindlalt veel
mu sista, sista
mu mõtetes
mu südame sees
mu sõnas ja hääles
mu sista, sista
mu mõtetes
mu südame sees
kuni ükskord me näeme
mu mõtetes
mu südame sees
mu sõnas ja hääles
mu sista, sista
mu mõtetes
mu südame sees
kuni ükskord me näeme
mul on üks kurb pilt kui ajaalbumis veits lehitseda
olin väike poiss isa kukil ja nutsin, sest teised tegid seda
praegu võin vist aint öelda et mõistan kõike kaotust
kuid näen et mu vanemad pole sellest iial üle saanud
paps, miks mul enam õekest pole?
võib jääda süüdlast otsimagi
kurat nad võivad rääkida et lollid arstid ja jumalad
a mis lohutaks ema kes ei saandki tütart hoida oma süles?
kas on veel õigust nõuda rõõmutunnet kahe poja üle?
mõtetega üksinda, ei tea kuidas suhtuda
kellegilt ei ole ju ka küsida, et miks nii pidi juhtuma või midagi
ootan vastust nagu hallo tv-s
pliiatsipea paberil, tasa nagu talvine mets
armas Siiri ma küll sulle tihti neid lilli ei too
a mulle tõesti ei meeldi see koht!
ära ole vihane
kahjuks ma ei näind sind kunagi, kuigi igatsen
ja pea meeles me kohtume kindlalt veel
mu sista, sista
mu mõtetes
mu südame sees
mu sõnas ja hääles
mu sista, sista
mu mõtetes
mu südame sees
kuni ükskord me näeme
vahel mõtlen et kuidas oleks, kui oleks õde
võibolla siis ma ei saakski aru õnnest
hoopis retsiks tema kaisumõmme
või äkki et oleks nõme kui vend pai teeb
mitmel mu sõbral on õed a mulle on nad ikka nagu naised
oleksid mu parim sõbranna
ja kui sai seisaks mu kõrval laval, teaksid mind õpetada kuidas kõlama panna
oleksid olnd kaunis tüdruk ilma et peaks kandma ehteid
oleksin saand sind kaitsta sest tean, millised võivad olla mehed
oleks kellelt küsida nõu sest naistest ma jälle suurt ei tea
muidugi üksteise mõtteid loeksime ka suletud huulte pealt
või ei, mai ei tea, ei tea ka, kassa ka praegu kuuled
et kusagil on su vanem vend kes laulab sulle
aga kui, siis armas Siiri ma küll sulle tihti neid lilli ei too
a mulle tõesti ei meeldi see koht
ära ole vihane
kahjuks ma ei näind sind kunagi, kuigi igatsen
ja pea meeles me kohtume kindlalt veel
mu sista, sista
mu mõtetes
mu südame sees
mu sõnas ja hääles
mu sista, sista
mu mõtetes
mu südame sees
kuni ükskord me näeme