mulle meeldib see,
öelge kes see seda teeb,
tahaks kuulda veel,
siis veel natuke ja veel,
oma sõbraga
peol või kodus teki all
heli taon põhja ma,
on tuju hea või tuju halb.
Tere,
ma olen tegija ja just selle pärast kohe tõstategi käed
olen esineja olen täht
olen esireas-tegelt mina olengi räpp
mu riim särab syydates ööd,
olen närvihaigla külaliste rööv, tuju meister
räpirütm mu südames lööb nagu bassivuufri vastu seistes
ä-4-7 mõtteid ta-ta-ta-takti tulistan,
kõigile pidudele, kus tuleb räppmuusikat,
on mul klubikaart,
sa aint unistad nagu nunn porgandipõllul
eesti räpi tulevikust
samal ajal juhin ma
rahva räpiketsi nagu kingalusikas
jube möll on ainus tunne minus,
mu flow on siin yks originaalsemaid,
kuuled-kohe mäletad, kes kytab,
midagi ärevat ma ei pyya ja ei jälenda a-ryhma
lihtsalt ja pädevalt sylgan
reegleid, märke hylgan
nagu segipeaga autoroolimine
teen kõik, et päike paistaks taevas
vahel tõsine, vahest koomiline,
a mitte iial laisalt kas aeglast
või hoopis kiirelt, mai raiska aega
ei loobi kive
vaid viskan kohe jänese kapsaaeda
olen igat moodi stiilne
on vaja armastust või tarvis olla väga julm
ja kui sa arvad must, kui mun*ist,
siis sinujaoks olen ma ikka-hkhmm-Härra Mu*n!
(refrään)
mõni räpimees on räpi pilkamiseks
kirjutab riime vähem, kui autogrammi
mul isegi plaadilepingu allkirjastamiseks
kirjatarbe kaup on kallis,
peol sööstan, tuiskan, lendan-olen rahva sõber
olen kõik, et sai vahiks mc'd ja siis kella
nagu kuulaks presidendi vanaaastakõnet
nagu 1 ä rahvas hyppab, mu suuvärgi ilu järgi kiigub
ma mikrit välja ei lykka
enne, kui läbu labi või siis kui
mikrofon ise väsib mu pihus
räpikutid teevad rdmännilikku auuh auhhi
ja räpikiisud keerutavad tagumikke nagu käsipidur,
see on päris pidu,
mitte nagu su esimene klassiõhtu
kus pinginaabriga vahtisid nõutult,
kuidas klassijuhataja pärast viktoriini õhupalle lasi õhku
see on nagu tulid vanema klassi naised
ja võtsid kaasa kasti õlut jazz hip hopi tegid ylejäänutega grupi
syndis poeg välja kalevate kõhust, kes muudkui kirjutab
ja tuhnib ringi vanas vinyylipoes ja ikka vanemate
rõõmuks akrobaat A'st Z'tini,lömastan võltsemsiisid
nagu karu sumomaadlus, olen nii laia kaliibriga riimikahur,
et maakera ongi mu padrun pff pfff
(refrään)
ma räpin niisama,
mul pohhui kas see rada piisvalt myyb,
kui räpirahvad kisavad nyyd,
chalice oma riimiga eesti hip hopis
on nagu too väike suure riistaga tyyp p****mängufilmis
ärkan öösiti nagu trooja hobune,
mai näe õudusunenägusid,
mängin neid peaosa, ja me kohtume!
sa ju mäletad seda lõputut kukkumist!?!
sa ajupõrutus kutsusid end vist emsiiks,
või unustasid, et mu riim on õhtujutt enne tukkumist?
...ja isegi õhutult jätkan puhkumist nagu alkoreid
mu riimivihik on paks nagu naine
kes ei vaadanud iial toidupakilt palju on kaloreid,
mu muusikas on värskust nagu kylma dušši all laulmine,
kui mulle kaasa elad,
oled nii hajevil, et sai näeks,
kui seal peseb ka end su pime vanaema,
kui mind korra kuulsid,
aint pedekas saaks taganeda ja siis saaks jalg su pärakasse pugeda
kui väike kiidusõna on välja raske tulema,
nagu kostuks punnitust ja kähinat toaletis
justkui Riho Sibul laulaks bläkiga duetti
kadedus paistab läbi mikrobuketist nagu eurosaunauksed,
olgu sygav filosoofia,egotrippimis toon,
pean olema endast heal arvamusel,
muidu teeksin ise oma chalice dissimis loo
ja ikka räägivad nad nagu mul poleks mingeid oskusi
nägemist, varastatud auhind taskus lahkun teie räpikonkursist
ja kui olengi pask-on mul maru pohhui, mitte, etme erinevus oleks su
kuulujutu põhjus, vaid mai usugi juttu su suust,
mis on just suhu võtnud, tõstke pead, kui vaja-karju, kui vaja -plaksuta
ja et iga äitähhh nõuab ka võtke heaks,
on mul sel puhul teile pakkuda,
DJ Kayot ehk ainuke asi,mis ei hyppa on grammofoni nõel,
täna õhtul chalice, sa mine vit*u kui on aleks lepajõe!
(refrään)
öelge kes see seda teeb,
tahaks kuulda veel,
siis veel natuke ja veel,
oma sõbraga
peol või kodus teki all
heli taon põhja ma,
on tuju hea või tuju halb.
Tere,
ma olen tegija ja just selle pärast kohe tõstategi käed
olen esineja olen täht
olen esireas-tegelt mina olengi räpp
mu riim särab syydates ööd,
olen närvihaigla külaliste rööv, tuju meister
räpirütm mu südames lööb nagu bassivuufri vastu seistes
ä-4-7 mõtteid ta-ta-ta-takti tulistan,
kõigile pidudele, kus tuleb räppmuusikat,
on mul klubikaart,
sa aint unistad nagu nunn porgandipõllul
eesti räpi tulevikust
samal ajal juhin ma
rahva räpiketsi nagu kingalusikas
jube möll on ainus tunne minus,
mu flow on siin yks originaalsemaid,
kuuled-kohe mäletad, kes kytab,
midagi ärevat ma ei pyya ja ei jälenda a-ryhma
lihtsalt ja pädevalt sylgan
reegleid, märke hylgan
nagu segipeaga autoroolimine
teen kõik, et päike paistaks taevas
vahel tõsine, vahest koomiline,
a mitte iial laisalt kas aeglast
või hoopis kiirelt, mai raiska aega
ei loobi kive
vaid viskan kohe jänese kapsaaeda
olen igat moodi stiilne
on vaja armastust või tarvis olla väga julm
ja kui sa arvad must, kui mun*ist,
siis sinujaoks olen ma ikka-hkhmm-Härra Mu*n!
(refrään)
mõni räpimees on räpi pilkamiseks
kirjutab riime vähem, kui autogrammi
mul isegi plaadilepingu allkirjastamiseks
kirjatarbe kaup on kallis,
peol sööstan, tuiskan, lendan-olen rahva sõber
olen kõik, et sai vahiks mc'd ja siis kella
nagu kuulaks presidendi vanaaastakõnet
nagu 1 ä rahvas hyppab, mu suuvärgi ilu järgi kiigub
ma mikrit välja ei lykka
enne, kui läbu labi või siis kui
mikrofon ise väsib mu pihus
räpikutid teevad rdmännilikku auuh auhhi
ja räpikiisud keerutavad tagumikke nagu käsipidur,
see on päris pidu,
mitte nagu su esimene klassiõhtu
kus pinginaabriga vahtisid nõutult,
kuidas klassijuhataja pärast viktoriini õhupalle lasi õhku
see on nagu tulid vanema klassi naised
ja võtsid kaasa kasti õlut jazz hip hopi tegid ylejäänutega grupi
syndis poeg välja kalevate kõhust, kes muudkui kirjutab
ja tuhnib ringi vanas vinyylipoes ja ikka vanemate
rõõmuks akrobaat A'st Z'tini,lömastan võltsemsiisid
nagu karu sumomaadlus, olen nii laia kaliibriga riimikahur,
et maakera ongi mu padrun pff pfff
(refrään)
ma räpin niisama,
mul pohhui kas see rada piisvalt myyb,
kui räpirahvad kisavad nyyd,
chalice oma riimiga eesti hip hopis
on nagu too väike suure riistaga tyyp p****mängufilmis
ärkan öösiti nagu trooja hobune,
mai näe õudusunenägusid,
mängin neid peaosa, ja me kohtume!
sa ju mäletad seda lõputut kukkumist!?!
sa ajupõrutus kutsusid end vist emsiiks,
või unustasid, et mu riim on õhtujutt enne tukkumist?
...ja isegi õhutult jätkan puhkumist nagu alkoreid
mu riimivihik on paks nagu naine
kes ei vaadanud iial toidupakilt palju on kaloreid,
mu muusikas on värskust nagu kylma dušši all laulmine,
kui mulle kaasa elad,
oled nii hajevil, et sai näeks,
kui seal peseb ka end su pime vanaema,
kui mind korra kuulsid,
aint pedekas saaks taganeda ja siis saaks jalg su pärakasse pugeda
kui väike kiidusõna on välja raske tulema,
nagu kostuks punnitust ja kähinat toaletis
justkui Riho Sibul laulaks bläkiga duetti
kadedus paistab läbi mikrobuketist nagu eurosaunauksed,
olgu sygav filosoofia,egotrippimis toon,
pean olema endast heal arvamusel,
muidu teeksin ise oma chalice dissimis loo
ja ikka räägivad nad nagu mul poleks mingeid oskusi
nägemist, varastatud auhind taskus lahkun teie räpikonkursist
ja kui olengi pask-on mul maru pohhui, mitte, etme erinevus oleks su
kuulujutu põhjus, vaid mai usugi juttu su suust,
mis on just suhu võtnud, tõstke pead, kui vaja-karju, kui vaja -plaksuta
ja et iga äitähhh nõuab ka võtke heaks,
on mul sel puhul teile pakkuda,
DJ Kayot ehk ainuke asi,mis ei hyppa on grammofoni nõel,
täna õhtul chalice, sa mine vit*u kui on aleks lepajõe!
(refrään)