võtan tagasi nagu hingepääval süütan kalmel,
et jälle kord lubada palju tulevikus olla püüan targem,
et kui isegi järgi ei roni, vaevalt täht omal jõul ülalt langeb, lugedes musta leegiga elu küünla
valgel raisatud tunde, muretsen põse küünral kangex, kuigi ei tea isegi, et kas põen
süütundest või kardan, et mis võib tulla ka tuleb ja ennustused teevad ootuse teadmatuses
mulle huvitavaks, ometi saan aru, kuid ei julge tunnistada, pigem oskan olla unes ja unistada,
mõelda ilusaks koleda, mõelda et tõde on minuga ja soovitud olemas - sõbrad, peavari, naine,
vahet pole, et kõik kambapeääle koos, ja tööl tohutu karjäär, mis tegelt sisse ei too, illusioonid,
nagu oleks küpressimäe loo tõlge, aint mul on need just sellest, et ma midagi ei tõmba, elust
ma mõtlen, samas võttes kõik ja rohkemgi, mis saadavad, carpe diem, kui vaja, nääte, et mul on
hea, kui vaja, nääte, et on vilets vahega, et varem rääkisin, siis lubasin, nüüd salgan ja valetan,
et saada läbi, raske on välja näidata, et mul on häbi, tuian varjudes, loodan tee lõpus olevat
õnne nagu muinasjutt sest on ju nii: kõik saavad hakkama, aint et kuidas just...
refr.
ükskõik kuidas me saame hakkama
need tähed langesid kunagi ka minu pea kohal
nagu jumal keevitaks,
harjusin vaate tavaliseks - mugavus hellitas,
tänane taevas on aga tume nagu teflonpanni kõrbekoored,
tume nagu tänu vanaema meisterlikusele
mai oska teha pannkooke,
praegu vastan iga väljakutse, kui neid aint oleks,
mai laseks iial enam juhustel oma elu juhtida nagu tuulelohe, organiseeritult on küll keerukas
toime tulla, palju kergem oleks surra, a veel kergem on seda kõike öelda ja võimalikult
stiilipuhtalt, lihcalt ja lühemalt ja siis massile müüa nagu me maksaks vaid 99, äriideedele
meie peas ongi tühjad kohad nagu kultuuriministeeriumi aalarve väljavõte, kui keegi on loll, siis
tegelt pole - ta ootab häid mõtteid, ootab märkamatult nagu peitusmänge sõjaväe eest, ennem,
et elada mõttetult, ärge pange mind üldse tähele. nagu siis kui olin viimane, kes valiti koolis
korvpalli võistkonda, aga olin alati esimene, kes viimane võis olla, nad plaksutasid, sest nende
sõbrad panid päält, kui mu miljoni jahil elataks nii rõõmsalt kaasa, oleks see mul juba kääs ja
mai vaja kallist mänguvormi, mu kaltsuka ülikond on ka kortsus nagu lõõts akordionil, ja ilus
sõna mu suus haiseb nagu mustaks läind sokki varjav uhke lakkking, aga, et sa näeks, et olen
edukas, pean küll tõsiselt kätte võtma... mapi
refr.
ükskõik kuidas me saame hakkama.
et jälle kord lubada palju tulevikus olla püüan targem,
et kui isegi järgi ei roni, vaevalt täht omal jõul ülalt langeb, lugedes musta leegiga elu küünla
valgel raisatud tunde, muretsen põse küünral kangex, kuigi ei tea isegi, et kas põen
süütundest või kardan, et mis võib tulla ka tuleb ja ennustused teevad ootuse teadmatuses
mulle huvitavaks, ometi saan aru, kuid ei julge tunnistada, pigem oskan olla unes ja unistada,
mõelda ilusaks koleda, mõelda et tõde on minuga ja soovitud olemas - sõbrad, peavari, naine,
vahet pole, et kõik kambapeääle koos, ja tööl tohutu karjäär, mis tegelt sisse ei too, illusioonid,
nagu oleks küpressimäe loo tõlge, aint mul on need just sellest, et ma midagi ei tõmba, elust
ma mõtlen, samas võttes kõik ja rohkemgi, mis saadavad, carpe diem, kui vaja, nääte, et mul on
hea, kui vaja, nääte, et on vilets vahega, et varem rääkisin, siis lubasin, nüüd salgan ja valetan,
et saada läbi, raske on välja näidata, et mul on häbi, tuian varjudes, loodan tee lõpus olevat
õnne nagu muinasjutt sest on ju nii: kõik saavad hakkama, aint et kuidas just...
refr.
ükskõik kuidas me saame hakkama
need tähed langesid kunagi ka minu pea kohal
nagu jumal keevitaks,
harjusin vaate tavaliseks - mugavus hellitas,
tänane taevas on aga tume nagu teflonpanni kõrbekoored,
tume nagu tänu vanaema meisterlikusele
mai oska teha pannkooke,
praegu vastan iga väljakutse, kui neid aint oleks,
mai laseks iial enam juhustel oma elu juhtida nagu tuulelohe, organiseeritult on küll keerukas
toime tulla, palju kergem oleks surra, a veel kergem on seda kõike öelda ja võimalikult
stiilipuhtalt, lihcalt ja lühemalt ja siis massile müüa nagu me maksaks vaid 99, äriideedele
meie peas ongi tühjad kohad nagu kultuuriministeeriumi aalarve väljavõte, kui keegi on loll, siis
tegelt pole - ta ootab häid mõtteid, ootab märkamatult nagu peitusmänge sõjaväe eest, ennem,
et elada mõttetult, ärge pange mind üldse tähele. nagu siis kui olin viimane, kes valiti koolis
korvpalli võistkonda, aga olin alati esimene, kes viimane võis olla, nad plaksutasid, sest nende
sõbrad panid päält, kui mu miljoni jahil elataks nii rõõmsalt kaasa, oleks see mul juba kääs ja
mai vaja kallist mänguvormi, mu kaltsuka ülikond on ka kortsus nagu lõõts akordionil, ja ilus
sõna mu suus haiseb nagu mustaks läind sokki varjav uhke lakkking, aga, et sa näeks, et olen
edukas, pean küll tõsiselt kätte võtma... mapi
refr.
ükskõik kuidas me saame hakkama.